Eesti tervishoiu tulevik

Kõigil haiglatel peaks olema üks ühtne IT-süsteem Eestis mitmel põhjusel:

Andmete ühtlus ja kooskõla: Ühtne IT-süsteem tagab, et kõik patsiendiandmed on standardiseeritud ja kooskõlas üle kogu riigi.

Efektiivne ja kiire info jagamine: Kui kõik haiglad kasutavad sama süsteemi, on info liikumine palju kiirem ja efektiivsem. See on …

Tervis kujuneb sageli väljaspool tervishoidu. Kui teame ühiskonnana, et me ei tule toime kasvavate tervishoiukuludega ning seda mitmetel erinevatel põhjustel, samal ajal on tõenduspõhine ennetus valdkonnana rakendamata, siis tuleb kasutada ka seda alarakendatud valdkonda ja seda süsteemselt ja sihipäraselt ja läbimõeldult. Ennetus on odavam, kui tagajärgedega tegelemine ja tervist toetava …

Eesti vajab kaasaegset ja spetsiaalset kiirabikopterit!

Meie kiirabisüsteem on väga heal tasemel. Kuid siiski on vahemaad pikad ja aegkriitiliste patsientide õigeaegne ja turvaline transport haiglasse saaks olla kiirem ja turvalisem.

Et kiire erakorraline meditsiiniline abi jõuaks kõigini, vajab Eesti spetsiaalset kiirabikopterit, mille väljalennuaeg alarmeerimisest on 3-5 minutit.

…

Püüame ühiselt aru saada haiguste patogeneesist. Siis saab ka kõige õigemaid ravimeetodeid kasutusele võtta. Lisaks analüüsime oma andmeid ning teeme teadmiste mitte emotsioonide põhiseid otsuseid.

Kui olen broneerinud arstiaja, siis päev enne seda võiks tulla sõnum arstiaja meeldetuletusega. Sõnumile tuleks vastata "jah" kui soovin tulla või kui sõnumi saatmine on keeruline, siis on võimalik helistada sõnumis olevale numbrile. Numbrile vajutades avaneb see kohe helistamise aknas. See aitaks vähendada tühje arstiaegu, kui patsient on unustanud vastuvõtule tulla.

1. Tugev esmatasand( ei tohi rahale mõelda,tugev arstieetika)
2. Haiglad rahaahnuses teevad mõttetuid uuringuid ja proove.
3. Kulutõhusus pole seda sageli.
Raha on olemas,kokkuhoiuga seda juurde ei saa,mõistusega küll.

Perearstile visiiditasu 10.-, eriarstile 30.-

1. Tervishoiumuresid ei lahenda suures pildis tervishoiusektor, vaid ühiskonna majandusedukus ja arusaam ühiskonna kõigil tasanditel, et tervisesse tasub investeerida.
2. Arvestades praegust seisu Eesti tervishoius, tundub Tallinna megahaigla idee pigem kena ja tulusa poliitprojektina. Näidata, et miskit suurt ja nähtavat toimub ja ju sest ka miskit kasu siis sünnib. See …

Kuidas oleks võimalik et saaks perearstile ka peale tööpäeva,laupäeval? Ma olen töötanud nii polikliinikus kus viimane number arstike oli 19:15.Laupäviti oli valvepolkliinik kella 15:00, võttis vastu nii perearst,tehti sidumisi.Arst töötas hommikul,siis lõunast tegi paar koduvisiiti,kui õhtu poole siis tegi enne tööd visiidid.Kõike kirjutati käsitsi.Mid nüüd viga on? Arsti on lõunast …

Eestis ei rahasta Tervisekassa paljusid kaasaegseid ravimeid, mistõttu on arstid sunnitud kasutama eelmise põlvkonna odavamat kuid vähemtõhusat kaupa. See muudab ravi vähemefektiivseks ja pikaajalisemaks põhjustades sellega Tervisekassa vahendite ülekulu.

1. Kvaliteetne juhtimine nii riigi, KOV kui ka haigla/perearstikeskuse tasemel - strateegiline planeerimine (tulevikku vaatav, eksperte ja seniseid eksperthinnanguid kaasav, selged eesmärgid ning analüüs, mis on praeguste vahenditega võimalik, süsteemsus), vastutuse võtmine ja otsuste tegemine (ka otsuste kommunikeerimine osapooltele), kultuuri loomine, selged ülesanded alluvatele ja allorganisatsioonidele. Antud planeerimist võiks toetada …

Minu soovitus oleks teha kiirabi teenus tasuliseks. Kuna töötan Tallinnas kiirabis, siis näen kui palju väljakutseid on mitte erakorralised vaid mugavusteenus. Lihtne helistada 112 ja kolm töötajat tulevad annavad paracetamoli - inimeste vastutus oma tervise suhtes puudub täielikult, vastutus oma laste eest niisamuti. "Ma olen maksumaksja ja võin kiirabi kutsuda …

Väga palju räägime ühiskonnas haiguste ennetamisest, mis on väga-väga oluline (et tuleks enda tervise eest ise vastutus võtta, käia kontrollis jne), kuid päriselus tundub, et olemasolev süsteem seda ei toeta või siis on probleem kahjuks inimeste mõtteviisis (kuna ei ole ise tervishoiu inimene, siis põhjust kahjuks ei tea). Peaksime …

Arstide nappuses on suur osa selles, et minnakse välismaale tööle peale kooli lõpetamist. Õdede nappuses jällegi probleem selles, et minnakse erasektorisse nt esteetilisse meditsiini. Kui luua kohustus töötada nt kolm aastat peale lõpetamist Eestis tervishoiusektoris haiglates, perearstikeskustes nii õdedele kui arstidele väheneks tööjõuprobleem. Sarnast taktikat kasutatakse nt juba sisekaitseakadeemias politseinike …

Kui mõni arst suvatseks ravida haiget ilma tabletita, korrigeerides toitumist, suhtumist, hingamist. Saan aru, et tühi lootus. Niikaua, kui arst saab raha tablettide kirjutamise eest siis niikaua ei muutu midagi.

Perearsti visiidid tasuliseks

Minu arvates (ja kahjuks ka läbi isikliku elu kogemuste) on meie tervishoiusüsteemis ka väga palju ebaefektiivsust ja kulude dubleerimist. Kui perearst ei "raatsi" määrata laiendatud vereanalüüsi, lõpetab patsient EMOs, kus see tehakse, patsient suunatakse tagasi perearsti juurde, kus nüüd määratakse taas vereanalüüs. Perearsti süsteem tuleks ümber vaadata ja lõpetada see …

Radioloogilised pildid peavad olema nähtavad kõigile

üks maailma parimaid ajakirju Der SPIEGEL. 2023 aasta nr 23. on pikalt lahanud teemat
Gefährlische HokusPokus:
das Geschäft mit Supplementen boomt. Pillen Schwindel.

kui 2012 oli 5125 nimetust, siis kümme aastat hiljem juba
2022 - 40490 nimetust.
Need liigituvad Nahrungsergänzungsmittel, ehk toidulisandid,Extrakte,
Vitamine,Mineralstoffe etc.
Need ained EI ole Euroliidus …

Nassim Nicholas Talebi sõnul on ennustamise juures märgatavalt lihtsam öelda, mis tulevikus ei muutu. Tervishoiu puhul on selleks konstandiks ravisuhe. Hoolimata tehnoloogia arengust, jäävad inimesed alati vajama teist inimest, kes kannaks nende eest hoolt — see on meie olemuses. Iseküsimus on, milline see “hool” edaspidi välja hakkab nägema ja mis …

Panna osa õppeaega arstiteaduses ja õenduses kokku, et rohkem õpitakse koos juba alguses - lihtsam päriselt teineteisest aru saada, teineteise elukutset väärtustada ja tööl paremat koostööd teha.

1. Tervishoidu reguleeriv seadusandlus nullist uueks - tervikuks
2. Rahastamise muutmine - baas- + tulemusrahastus
3. Kiirabi ja EMO ühine rahastus ning esmatasandi ja haiglate põhimõtete ühendamine nii sisus kui rahas
4. Suurem panus tervise hoidmisesse sh lasteaeda ja kooli rohkem õpetust tervisest ja tervena elamisest, et tervena elatud …

Optimeerida koduõenduse teenus.
Tervisekassa pole auditeerinud ilmselt seda teenust.
Isiklikust kogemusest lähtused, pereõde , kes sõidab Tallinna linnas mäed ja keskuses tipptunnil jne ... patsiendini ja praktiliselt viibib alla 5 minuti patsiendi juures, selleks, et täita mingit perearsti teenuse lünka.
Kui saab KOV sotsiaalosakond ja koduõe teenuses leida ühiseid …

Oluline, eriti praeguses kärpepoliitika valguses, on tervishoiusüsteemi sisemine optimeerimine. See hõlmab ka haiglate võidurelvastumise peatamist. Optimeerida on võimalik kõikides valdkondades aga siinkohal toon mõned konkreetsed ettepanekud:
1. Hoiame töös Tallinna linnas 24/7 sisuliselt nelja vastsündinute intensiivravi võimekusega osakonda. See sisaldab valveringide katmist olukorras, kus kõik osakonnas vaevlevad personalipuuduses (mõnedes osakondades …

Teenuse- ja protseduuripõhine tasustamismudel (fee-for-service: FFS) on oma aja ära elanud (Porter, Kaplan 2013). Seni toimub meie tervishoiusüsteemis toimub suur osa (eelkõige) eriarstiarstiabi teenuse rahastamisest (nii riiklikus kui erasüsteemis) just FFS põhimõttel. Fee-for-service (FFS) mudeli puhul jääb kogu rahaline risk kindlustuse kanda (ja seeläbi kindlustusmaksete maksjate kanda - inimese kanda), …

Luua ja laiendada riiklikke toetusi ning rahastusprogramme, mis soodustavad rohetehnoloogiate ja -lahenduste kasutuselevõttu tervishoiuasutustes. Need toetused aitaksid katta alginvesteeringuid taastuvenergia ja energiatõhususe projektides.

Ideel on 2 osa.

Esiteks, tööandjad saaksid panustada töötaja tervisesse maksuvabalt tänase 400 EUR asemel 1000 EUR aastas. Julgen väita, et paljud tööandjad, kes täna selliselt 400 EUR aastas töötaja tervisesse investeerivad, teeksid seda märksa suuremas mahus kui selle pealt ei peaks erisoodustusmaksu tasuma hakkama. See oleks lisaraha tervishoiusüsteemi.
…

Perearstid võiksid osata seostada tööd ja tervist, seega oleks vajalik nende sellealane koolitamine. See annaks võimalused ja volitused diagnoosida ka tööst põhjustatud haigestumisi. Hetkel turul tegutsev töötervishoiuteenuse osutaja on justkui monopol, mistõttu on hinnad ebamõistlikud, järjekorrad pikad ja kvaliteet madal.

Olles ise hiljuti lõpetanud õenduse eriala leian, et koolist välja langemist peatab ja kutseoskustega protseduuriõdede juurdekasvu tõstab see, kui õendus teha 3-astmeliseks - 2-aastase praktilise väljaõppega kutsekategooriaga protseduuriõde, kõrgharidusega õde ja eriõde. Palju oli koolist välja langenuid seetõttu, et kõigile ei sobi teadustöö ja on palju väga heade käeliste eeldustega …

Arstide koormuse ja krooniliste patsientide „jooksmise“ vähendamiseks erinevate spetsialistide vahel tuleb üle vaadata ja võimalusel muuta vähemalt kahte seadust. Need on Töövõime hindamise seadus ja Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Mõlema seaduse põhimõte on, et kroonilise haigusega patsiendid peavad regulaarselt tervisekontrollis käima vastavalt diagnoosile, ühe või mitme arsti juures. Viimased visiidid …

Viimasel ajal on meediast läbi käinud, kuidas ravimitootjad ja hulgimüüjad optimeerivad ravimitele tehtavaid kulutusi. Tagasimaksed jne. Selle kõige käigus on apteekide hinnareform jäänud selgelt tahaplaanile. Apteekide juurdehindlused on 20 aastat ja rohkem tagasi paika pandud ning hetkel oleme jõudnud punkti, kus igasuguseid muid tervisetooteid kui ravimeid on lihtsam turule tuua, …

Vähendatud käibemaks meditsiiniseadmetele suurendaks haiglate eelarvevõimekust. Näiteks Leedus on meditsiiniseadmetele ja ravimitele kehtestatud 5% käibemaks, mis võimaldab haiglatel piiratud eelarvetega märksa rohkem soetada. Praegu kehtib Eestis vähendatud 9% käibemaks peamiselt teatud ravimitele ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmetele – siin on võimalus laienemiseks.

Eestis on tugev IT süsteem ja rohkelt meditsiiniandmeid kogutakse TEHIKusse. Neid andmeid aga analüüsitakse väga vähe. Seetõttu põhinevad otsused sageli emotsioonidel mitte reaalsetel andmetel.

Tahame võimalikult madalaid makse, kuid maailma tipptasemel meditsiini ja seda kohe ja praegu, aga siin on vastuolu - raha ei jätku. Võimalus oleks maksubaasi laiendada ja sissemakseid suurendada – maksutõus aga ei ole eriti populaarne. On ka võimalus viia sisse erakindlustus, mis aga suurendab arstiabi kättesaadavuse ebavõrdsust. Kolmandaks, saame ühiskondlikult …

Riikliku ja erameditsiini koht, aga ka rahastamine riiklikest (Tervisekassa) vahenditest vajab selgeid reegleid. Mõlemal kindlasti oma koht Eesti meditsiinis. Optimaalne oleks see, kui need kaks süsteemi teineteist täiendaksid, mitte ei võistleks omavahel meditsiinipersonali saamiseks. Oluline on säilitada riiklik meditsiin erialadel, mis erameditsiinile atraktiivsed pole, mistõttu riikliku ja erameditsiini rahastus peavad …

Asjaosalistele on ebaselge, kes juhib Eesti meditsiini – kas Sotsiaalministeerium või Tervisekassa või haiglate juhid või veel keegi neljas või viies. Ilma ühtse juhtimise ja selge tuleviku visioonita on väga raske edasi liikuda.

Lisaks küsimusele „kuidas rahastada“ (avalik/eratervisekindlustus) on väga oluline ka „mida rahastada“. Ennetus on parem kui ravi! Arvan, et peaksime rohkem keskenduma ennetuse rahastamisele, kuid meie tervishoiusüsteem ja õigusraamistik on endiselt liiga ravipõhised. Loomulikult peab ka ravi hüvitama, kuid süstemaatiline ja hästi korraldatud ennetustöö võiks vähendada vajadust kulukate ravimeetodite järele. Ennetus …

Erameditsiini rahastamine Haigekassa poolt on aastate jooksul suurenenud, suurendades oluliselt erakliinikute ambulatoorsete vastuvõttude arvu ja osakaalu. Erameditsiini suurem kasutamine on tingitud ka eestlaste ostujõu kasvust – mis on küll viimastel aastatel kiire inflatsiooni tõttu palju kannatanud –, kuid peamiselt kiirema arstiabi hädavajadusest, mida praegune avalik tervishoiusüsteem ei suuda pakkuda. Viimastel aastatel …

Kvaliteetne tervishoid on eduka majanduse üks alustalasid. Kui see hoiab Eesti inimesed võimalikult tervena ja pikendab nende tervena elada jäänud aastaid ning oodatavat eluiga, siis aitab see parandada ja hoida ühiskonna kõige olulisemat osa, inimkapitali. Kuigi Eesti inimesed on pidanud tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, ollakse kahjuks üha vähem rahul arstiabi kättesaadavusega. Eelmisel aastal …

Pikaajalised demograafilised muutused on seadnud tervishoiusüsteemile korraga kaks painet – esiteks vajaduse täiendada solidaarset kindlustusskeemi, kus klassikalise lepinguga töötegija ei suuda oma maksudest enam üksinda ülal pidada vananeva klientuuriga tervishoiusüsteemi. Ja teiseks veelgi pakilisem – kuidas vananeva ja väheneva arstkonnaga teenindada suhteliselt rohkem kliente. Arstide-õdede õpetamist on juba tõstetud maksimaalsele võimalikule …

Eestis on ligi 5% inimesi püsiva ravikindlustuseta, mis on terve ühiskonna probleem. Peame jõudma kõigile ravikindlustuse laiendamise ehk universaalse ravikindlustuseni, mis on Euroopa Liidus üldlevinud. Ainult nii tagame, et meie inimesed saavad vajaminevaid terviseteenuseid õigeaegselt ja sissetulekust sõltumata. Universaalne ravikindlustus aitab suurendada inimeste tervena elatud eluaastaid, vältida tervisemurede süvenemist ja …

Tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on laias laastus kaks võimalust – eraldada Tervisekassale üha kasvavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi ehk tuluallikaid, millelt ravikindlustusmaksu tasutakse. Aasta-aastalt kasvab inimeste osakaal, kes ei tööta traditsioonilise töölepinguga ning ei panusta reeglina ühisesse ravieelarvesse, kuid vajavad samuti tervishoiuteenuseid. Ravikindlustusmaksu maksubaasi laiendamine …

Minu tööandja on aastaid saatnud mind töötervishoiu arstile. Tõstke käed üles, keerutage, näidake keelt. Umbes nii on see käinud. Igakord olen imestusest kummuli. Miks minu eest makstakse selle teenuse eest? See on nii ilmselt perearsti level. Mulle tundub, et me saaks päris hea hulga raha kokkuhoida, kui see teenus oleks …