Nõukogude ajast ei maksaks rääkida, sest arstiabi pole meil tasuta. See on kollektiivne kindlustusfond, mida me kõik maksame töökohta omades. Kui nüüd vaatame numbreid, tegelikku olukorda ja sotsiaalset tagasiside, siis tekib küsimus, kas inimesed on haigemaks jäänud või arstiabi kvaliteet läheb aastatega kehvemaks (vähem efektiivne, aga kulukam)? 2024 Tervisekassa eelarveks on 1 951 181 000€ (1.95 miljardit eurot), mis on 7.7% rohkem, kui 2023. aastal. Tervisekassa eelarve sisaldub maksumaksjate brutopalgast arvestatud sotsiaalmaksust (33%), mille maksab tööandja lisaks riigile töötaja brutopalgast. Üldarsti (sh perearstide) kulud on planeeritud 2024 aastaks 273 590 000€ (273.5 miljonit eurot) +11.8%, haiguste ennetamiseks 28 585 000€ (28.5 miljonit eurot) +9.6%, kiirabile 82 303 000€ (82.3 miljonit eurot) +3.2%. Need ideed, et paneme lisaks veel midagi tasuliseks, ei ole adekvaatsed lahendused mitte kuidagi, vaid süvendab hoopis ahnust ja ebaefektiivsust tulevikus. Rääkimata, et mingile grupile inimestele muutub arstiabi veelgi süvenenumalt kättesaamatumaks. Peaks süvenema hoopis kontrollmehanismidele ja seadusandlusele, mis on selle olukorra selliseks tekitanud. Täna on eraldatud eelarvest kasutamata raha ikkagi iga all organisatsiooni dividendid (perearstid, kiirabid, haiglad) ja see reguleeribki tänast turuolukorda, kus esimestes etappides jääb abi saamata. Rääkimata, et eelarvest kõige vähem suunatakse ennetusse. Samuti ennetuse efektiivsust peaks kuidagi mõõtma ja tulemusi avalikustama.

Ja kaaluks ka kiirabi kutsumisele mõistliku tasu kehtestamist, et vähendada kiirabi ressursi raiskamist kutsetega, kus ei ole kiirabi vaja. Mõistlik tasu, et kutse ei jää tegemata, aga paneb siiski mõtlema, kas kiirabi peaks olema see, keda coldrexi-kullerteenusena kasutatakse.