Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 peab üheks alaeesmärgiks ka tervist toetavat keskkonda ja mõistab, et sageli võib keskkonnategurite negatiivne mõju ilmneda alles aastate pärast (näiteks kujuneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Täna aga paljud arstid siiski ei tea, millest loetletud kahjustused tekivad ja neid paraku tablettidega ei ole võimalik ravida. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 peatükk Esmane vähiennetus sisaldab riskitegureid, millele ei pöörata praktikas piisavalt, kui üldse: "Füüsilise keskkonna peamised vähki tekitavad tegurid on ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus), RADOON, keskkonna tubakasuits ning välis- ja siseõhus levivad peenosakesed, KOKKUPUUDE TOODETEST PÄRINEVATE ERINEVATE KANTSEROGEENIDEGA, aga ka TOIDU kasvatamise, käitlemise ning valmistamisega seotud saaste- ja lisaained." Sama tegevuskava toob veel välja: "Töö- ja elukeskkonnas esinevate keemiliste ainete mõõtmisvõimekus on väike. Erinevates valdkondades kogutav teave elukeskkonnast tulenevate riskitegurite kohta peab olema kokkuviidav ja kasutatav inimeste summaarse kokkupuute hindamiseks, kokkupuute vähendamise sekkumiste väljatöötamiseks ning tervist toetava elu- ja töökeskkonna kujundamiseks." See keeruline lause tähendab, et tuleb korraldada: õhukvaliteedi mõõtmisi, toodetele ekspertiise ja inimestele bioseiret ning neid tulemusi kõrvutada. Meil on ju teadus- ja tõenduspõhisus kõige olulisem! Aga need olulised ennetustegevused on jäänud ei tea, mis põhjustel tegemata. Toodetest välja lenduvad gaasilised lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ei ole mitte ainult kantserogeensed vaid ka neurotoksilised, mis on keeranud tuksi rahva vaimse tervise. Näiteks formaldehüüd on nii kantserogeenne kui neurotoksiline, lisaks on see ka kõikide südame-veresoonkonna haiguste tekitaja, veebis vastav teadusuuring vabalt leitav kõikidelt teadusuuringute platvormidelt. Ja seda lendub väga igapäevastest tarbeesemetest nagu poroloon- ja polüestermadratsid ja -padjad, saepuruplaat jms, mistõttu oleme kõik nendega liiga palju kokku puutunud. Tooteohutuse järelevalve on ülivajalik! Kui patsient läheb täna kroonilise köhaga arsti juurde, kas arst oskab uurida ega patsient ei ela mitte radoonirohkes piirkonnas? Paraku Tervisekassa töös ei ole nimevahetusega toimunud sisulist muudatust, rahastatakse edasi ainult haiguste ravi aga mitte tervist. Kui Tervisekassa ei hakka rahastama tervise arengukavadesse sisse kirjutatud olulisi ennetustegevusi siis mingit muutust rahva tervises ei ole oodata. Järgmisel aastal sinna ahju visata puuduvad 150 miljonit? Ravi ei ole mitte ainult kallis vaid ka piinarikas, haige inimene ei saa käia tööl või ei ole seal piisavalt tõhus ning plaanitav maksutõus ei ole teostatav ja lisab vaid ebavajalikku stressi. Seega panustame ikka ennetusse palun.

Toetan Pille mõtteid! Palju räägitakse sellest, et muutuste saavutamiseks on vaja tõsta teadlikkust, küll siis hakkame ka paremaid otsuseid tegema. Teadlikkusega on tegeletud juba mitukümmend aastat ja seda tuleb jätkata. Teadlikkus on oluline, kuid teadlikkusest üksi muutusteks ei piisa. Muutusteks on vaja mõjutada sotsiaalset normi. Sotsiaalne norm on kirjutamata kui ka kirjutatud reeglite ja ootuste kogum, mis juhib meie käitumist kogu ühiskonnas. Need normid määravad, milline käitumine või tegevused on meie ühiskonnas saanud ulatusliku aktsepti ja millised mitte, mõjutades seega inimeste otsuseid, tegevusi, mõtteviise ja hoiakuid. Ühiskonnas, kus tervise väärtustamine ulatub kaugemale üksikisiku tasandist (ehk see on sotsiaalne norm) ja kus tervise edendamine on tunnistatud eduka riigi arengu vältimatuks osaks kõigis valdkondades, on tervislik eluviis oluliselt laiemalt levinud ja toetatud. See tähendab, et kõigil ühiskonnaliikmetel on oma panus ja vastutus. Kõik ühiskonnaliikmed saavad ka sellest kasu - kuna tervemad saavad panustada oluliselt enam ühiskonna arengu ja heaolu tugevdamisele. Teine asi on see, et mida vähem inimesi jõuab üldse tervishoiusüsteemi (ennetatud haigusjuhud), seda enam jääb ka riigil raha selleks, et suunata see riigi arengu toetamisse ehk siis kõikide inimeste heaolu paraneb. Näide: nt ka erasektor väärtustab töötaja tervist (töötaja viibib suurema osa päevast töökohas) ja võtab kasutusele tõendatud meetmed nt. soodustab istuva töö puhul päeva sees regulaarset liikumist jne. Näide: toiduainetööstused planeerivad või muudavad olemasolevad retseptid tervist toetavaks (lähtudes tõendatud infost) jne. Näide: kohalikud kogukonnad on ise aktiivsed osalema ja panustama oma piirkonnas tervist toetavatesse tegevustesse. Näide: kohalikud omavalitsused toetavad kohalikke kogukondi, kes panustavad tõendatud tervist edendavatesse tegevustesse. Lihtsad valikud: Inimesed teevad valikuid, mida on neil lihtne teha. Kui tervislikud valikud on lihtsamad ja ühiskondlikult soositud/toetatud valikud, siis neid ka tehakse. Ebatervislikud valikud peaksid olema ebamugavad ja keerulised, siis ka neid valikuid tehakse oluliselt vähem. Näiteks alkoholi kättesaadavus peaks olema ebamugav ja mõõdukalt kallis, et inimene seda ei ostaks. Tervislikud valikud peaksid olema inimesele kõige lihtsamad valikud, kuna inimene lähtub oma igapäevastes tegevustes sageli sellest, mis tal ajaliselt, rahaliselt võimaldavad kiiret lahendust ja sellest, milline on sotsiaalne norm.

Ja siia juurde saab veel tuua ju tegelikult väga tõhusa ja ennast tõestanud ennetuse näite, milleks on vaktsineerimine. Kui me vaatame ennetust sedasi, mille eesmärk on millegi ärahoidmine, siis vaktsineerimine on hoidnud kümnendite jooksul ära väga palju surmasid ja tervisekahju. Ja Tõnu Mertsina tõi siin eelnevalt välja, et "kvaliteetne tervishoid on eduka majanduse üks alustalasid. Kui see hoiab Eesti inimesed võimalikult tervena ja pikendab nende tervena elada jäänud aastaid ning oodatavat eluiga, siis aitab see parandada ja hoida ühiskonna kõige olulisemat osa, inimkapitali." Täpselt sama saame öelda ennetuse kohta. Ütleksin, et see on paljuski ka osa edukast majanduspoliitikast ja väga oluline aspekt parema ja edukama tuleviku vaatest. Võtame siis vaimse tervise näite ka. WHO definitsiooni järgi on vaimne tervis heaoluseisund, mis annab inimesele ressursid, et 1. realiseerida oma võimeid; 2. tulla toime igapäevase elu pingetega; suutlikkuse töötada tootlikult ja tulemusrikkalt; 3. võimekuse panustada ühiskonna heaks. Vaimse tervise hetkeseis ja tulevikuprognoosid ei ole samuti saladus. Ja küsin veel, kas tervishoid üksinda suudab seda probleemipundart lahendada? Eestil on vaja tervemaid inimesi, kes ei vaju haigusesohu liiga vara, vaid meil on vaja mõtiskleda väga laiapindselt ja strateegiliselt, kuidas hoida inimkapitali ka reaalselt kapitalina ja tulutooja poole peal. Kui liiga suur hulk inimesi liigub liiga vara tulutoojalt kulutooja poole peale, siis siin on väga suur mõttekoht kõigi jaoks. Tahame ju kõik, et Eestil oleks ühiskonnana tulevikku, perspektiivi ja lootust. Selle üks alusvundament on terve inimene. Ja selle "võimalikult pikalt tervena püsiva inimese" jaoks on vaja rakendada erinevaid meetmeid. Üks osa sellest on väga tervishoid, teine osa ka ennetus. Ja sinna tuleb kindlasti ka kolmas, neljas ja viies osa jne. Aga ennetatavat tuleb ennetada. Me oleme liiga vaesed, et ravida massiliselt probleeme, mis on suuresti ennetatavad. Jah, kõike ei enneta ja kõiki ei päästa, aga oluliselt kaugemale saab selles vallas siiski liikuda.

Kas Sa Pille tooks näiteid, kus on võimalik rakendada tõhusat ennetust?