Käisin selle aasta alguses samuti kohustuslikus korras töötervishoiu arsti juures. Paber / digilugu kannatab kõike. Mis kasu mul on sellest kui töötervishoiu arsti õde püüab küsimuste esitamise teel mingeid vastuseid minult saada - olgu öeldud et õe poolt esitatud küsimused ei puudutanud mu tervist ( kas Teile meeldib Teie töö, ma saan aru et Teil on seal masinad jne,). Miks see inimene ei võiks lugeda ettevõtte tutvustust kus ta lisa tööd teeb ? nii oleks ta pädevam ja oskab / saab patsiente paremini nõustada. Ka pole mulle patsiendina kasu kui töötervishoiu arsti õde kasutab digiloos läbivaatusest kokkuvõtet tehes copy pastet seal olemasolevatest haigusseisunditest / informatsioonist Samuti arvan et arsti õde peab teadma ja oskama tõlgendada / aru saada spetsiifiliste diagnooside tähendustest.

Töötervishoidu ei rahasta Tervisekassa, vaid töötaja tööandja, mis tutvuse tekkimise korral muutub töötaja terviseandmete ostu-müügi tehinguks. Tegelikult tuleks töötervishoiuarstid muuta perearstideks.

Töötervishoiuteenuse osutajad teatavad oma veebilehel, et töötaja diagnoose ja muid terviseandmeid nemad töötaja tööandjale ei edastata. Tegelikult on töötaja eriliiki isikuandmeid edastatud juba paarkümmend aastat. Tööandjale ei edastata mitte diagnoose, vaid esmadiagnoose. Seega, kui töötervishoiuarst on suunanud töötaja edasi psühholoogi, psühhiaatri, günekoloogi, naha – ja suguhaiguste arsti jne poole, siis teatatakse sellest ka töötaja tööandjat. Sellise tegevusega põhjustatakse töökollektiivis töökiusu ja tagarääkimist. See on info, mis edastatakse tööandjale ametlikult. Aga see, mida tööandjale tuttavaks saanud töötervishoiuarst või õde tööandjale eraviisiliselt veel edastab, ei ole kontrollitav ega ka takistatav. Tööandjat huvitab näiteks seegi, kas sekretär tegi ikka aborti, või siis kas raamatupidaja plaanib jääda lapsepuhkusele jne. On lubamatu, et töötaja tööandja kui kolmas isik osaleb töötervishoiuteenuse osutamisel, valides talle sobiva töötervishoiuteenuse osutaja, valides protseduurid ja tasub selle kõige eest, mis sisuliselt võib olla ka eriliiki isikuandmete ostu-müügi tehing. Vt. ka: andmekaitse inspektsiooni aastaraamat 2023