1. Kvaliteetne juhtimine nii riigi, KOV kui ka haigla/perearstikeskuse tasemel – strateegiline planeerimine (tulevikku vaatav, eksperte ja seniseid eksperthinnanguid kaasav, selged eesmärgid ning analüüs, mis on praeguste vahenditega võimalik, süsteemsus), vastutuse võtmine ja otsuste tegemine (ka otsuste kommunikeerimine osapooltele), kultuuri loomine, selged ülesanded alluvatele ja allorganisatsioonidele. Antud planeerimist võiks toetada kvaliteetselt ja automaatselt kogutud statistika – kokkuhoiukoht.

2. Ressursid. Kvaliteetne juhtimine hõlmab ülevaadet valdkonnas toimuvast – kuhu kulub ja miks?
2.1.Inimesed – tervishoiuspetsialistide koolitamine peaks tuginema vajadusele ja olema tulevikku vaatav. Lõpetada inimressursi raiskamine (arsti/õe pädevusega inimesed kõnekeskuses aegu broneerimas, laudu puhastamas, administratiivülesandeid täitmas ning ametnikele selgitusi jagamas) – automatiseerida, mida võimalik; vastavalt auditile optimeerida, mida vajalik. Samas olla teadlik, et ka teised erialad konkureerivad inimeste pärast, seega muuta tervishoidu õppima ja tööle asumine atraktiivseks. Tervist toetav töökeskkond, kus vähendatakse läbipõlemist ja töökiusamist ehk elementaarsed töötingimused (hügieenifaktorid). Inimressursi osas ei saa unustada ka erameditsiini – kuna patsient, tööandja, inimene ei ole piisavalt pädev, et teha informeeritud otsus tervise osas (kui kiiresti vajab abi, kelle abi, kuidas seda lahendada), siis erameditsiinis toimub võimalik ressursi raiskamine, kui eriarsti juurde satuvad patsiendid, keda saaks käsitleda esmatasandil, kui tehakse uuringuid, analüüse ja pakette, mida pole tarvis või kui tööandja pakub terviseteenuseid töötajale, mis tema tervist tegelikult ei toeta (ebavajalikud eriarsti visiidid, analüüsid ja uuringud).
2.2 Raha. Vastavalt WHO andmetele saab suurema osa patsientide muredest lahendada esmatasandil (https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/primary-health-care). Kokku saab hoida ka näilise konkurentsi arvelt, nimelt tervishoiusüsteemis konkurents ei toimi, kuna inimesel (patsiendil) pole piisavalt teadmisi, et teha informeeritud otsus selle osas, kas teenus on kvaliteetne. Eestis konkureerivad haiglad omavahel, arendatakse erinevaid infosüsteeme, võisteldakse inimressursi, rahalise ressursi pärast. Tervishoid selgelt vajab rohkem raha, kuna praegune efektiivsus tuleb töötajate arvelt, aga vajalik on targem rahakasutus.

3. Ennetus sh patsiendiharidus. Sellega ei tegele ainult meditsiinisüsteem vaid süsteemid meie ümber. Eeskuju, lapsevanemad, kool-lasteaed, meedia, töökohad… Inimesi õpetada oma tervist hoidma (ja seda mitte läbi analüüside tegemise vaid liikumise, toitumise, une, suhete jne) ning toetada, kui tervisega midagi juhtub. Ka kogu Eesti elanikkonna õpe arstiks-õeks ei kata ära survet tervishoiusüsteemile. Kuidas survet kättesaadavuse osas vähendada, kui on teada, et iga küsimus, mis inimesel tekib, ei vaja arsti, õe ega assistendi lahendust? Kuidas anda inimesele tuge, kui ta tunneb, et tema küsimus vajaks nüüd ja kohe lahendust? Patsiendihariduslik info Terviseportaalis, kus inimene saab esmased tegevusjuhendid. Inimese võimestamine – vähem pöördumisi muredega, mis ei vaja tervishoiutöötajat. Oluline on inimese suhtumine ja vastutuse võtmine oma tervise eest, meditsiinitöötajate ja riigi ülesanne oleks seda toetada. Sinna alla kuulub ka õpe "tervisetoodete" vajalikkuse osas – toidulisandid, sh näidustuseta vitamiinid, mis parimal juhul kulutavad inimeste raha, halvimal juhul pärsivad nende pöördumist tervishoiusüsteemi poole ning tekitavad ohtlikke kõrvaltoimeid. Riigi poolt saab luua tingimused ja vajalik tugi, et inimest võimestada. Ennetus tähendab ka kõigile universaalset ravikindlustust ja seda ka hambaravi osas, mis pole eraldiseisev süsteem muust inimkehast.

4. Patsiendiohutus, sh kvaliteet. Riigikontrolli hinnangul ei toimi riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteem, audit on saadaval https://aruanded.riigikontroll.ee/80113/. Panustades kvaliteeti, panustame patsiendiohutusse. Kommunikeerida inimestele, et rohkem uuringuid ja analüüse, ei tähenda kvaliteetsemat ja vajalikku teenust. Panna tähele, et ebavajalikud uuringud ja analüüsid koormavad tervishoiusüsteemi, tekitavad inimestes ärevust, raiskavad raha ning tähendavad võimalikku ebavajalikku kiirgust/vereanalüüsi võtmist (siiski invasiivne protseduur). Infosüsteemide eraldi arendamine ning terviksüsteemi puudumine tähendab, et kui inimliku vea või ajalise ressursi puuduse tõttu keegi inimese lugu valmis ei kirjuta ning nuppu ei vajuta, et seda ära saata, siis näiteks perearstil pole infot, mis patsiendiga haiglas toimus.