Arstide koormuse ja krooniliste patsientide „jooksmise“ vähendamiseks erinevate spetsialistide vahel tuleb üle vaadata ja võimalusel muuta vähemalt kahte seadust. Need on Töövõime hindamise seadus ja Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Mõlema seaduse põhimõte on, et kroonilise haigusega patsiendid peavad regulaarselt tervisekontrollis käima vastavalt diagnoosile, ühe või mitme arsti juures. Viimased visiidid peavad toimuma kuus kuud enne taotluse esitamist Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile, kus arstil on põhimõtteliselt 20 minutit aega kirjutada epikriis, mis katab kogu haigusloo hindamiste vahel (isiklik kogemus eelmisest aastast)! Midagi, mille üle mõelda! Põhjuseks on see, et nimetatud asutuste „terviseeksperdid“ loevad piltlikult öeldes ainult „tiitellehte“ (patsiendi andmed, diagnoos ja raviarstid) ja „viimast lõiku“ (viimane epikriis patsiendiportaalis). See tõstatab küsimuse: miks on kohustus regulaarselt arsti(de) juures käia?

Kuna üks visiit kestab tavaliselt 20 minutit, olen enne visiiti saatnud arstile meili oma terviseseisundi kohta kahe kohtumise vahelisel perioodil ja arst on selle tavaliselt oma märkmetesse lisanud. Kuid lugedes eelmisel aastal Sotsiaalkindlustusameti esialgset otsust, tundus see olevat „imepärane paranemine“ (lõplik otsus: puuet ei määratud), kuigi kõik, mis vahepeal viie aasta jooksul juhtus, kajastus patsiendiportaalis?! Loomulikult esitasin kaebuse koos väljavõttega oma isiklikust tervisepäevikust (mis näitas haiguspäevade sagedust ja kestust) ning piltidega, mis illustreerisid esmase diagnoosi tegelikku olemust ja mõju elukvaliteedile.

Seetõttu tuleks muuta nõuet pidevalt regulaarselt arsti juures käia (kui patsiendiportaalis on juba näha, et võtan regulaarselt erinevaid ravimeid 2-3 korda päevas), asendades need vajaduspõhiste visiitidega (kui on tõeline probleem või küsimus, mille puhul minu teadmised ja apteegis saadaval olevad ravimid ei ole piisavad). See vähendaks märkimisväärselt arstide koormust ja visiidiaegu, tagades, et need, kes vajavad, saaksid õigeaegselt vajaliku ravi, mitte siis, kui tüsistused on juba tekkinud või uued haigused on ilmnenud, mis nõuab järgmise arsti vastuvõttu.