Tervisekassa poolt erameditsiini rahastamine on aastatega kasvanud, mis on oluliselt suurendanud ambulatoorsete vastuvõttude arvu ja osakaalu erakliinikutes. Erameditsiini suurema kasutamise taga on ka Eesti inimeste ostujõu suurenemine – mis, tõsi küll, viimaste aastate ülikiire inflatsiooniga, tugevasti kannatada sai -, kuid peamiselt ikka hädavajadus kiirema arstiabi järele, kui praegune avalik tervishoiusüsteem seda võimaldab.

Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka tööandjate pakutav eraravikindlustus. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli eelmise aasta lõpus 1300 tööandja juures kindlustatud eraravikindlustusega üle 55 000 töötaja ehk ligi 8% Eesti tööjõuturul hõivatutest. Siin tuleb vastu aga Eesti ettevõtete väiksus, mis teeb kindlustajatele selle äri vähem atraktiivseks – ligi 40% inimestest töötab alla 20 töötajaga ettevõtetes. Kuigi tasapisi üha rohkem tööandjaid on eraravikindlustuse vastu huvi üles näidanud, siis tegelikke maksjaid on vähem. Eesti on lihtsalt liiga väike kahe ravikindlustussüsteemi jaoks. Seni, kuni inimestel on võimalik käia arsti juures minimaalse hinnaga, siis paljud ise püsivat lisakulu ravile teha ei soovi. Mida suurem turg, seda soodsam oleks eraravikindlustus kliendile. Kokkuvõttes, väljakutseid Eesti tervishoiusüsteemi rahastamiseks ja inimestele tervishoiuteenuse paremaks kasutamiseks, on palju.